Skip to content

Alumiinium ja tervis

Kuigi mõnede sõnul kahjustab alumiinium tervist, pole see teaduslikult tõestatud. Õigupoolest on alumiinium allikaks mitmesugustele toodetele ja ühenditele, mis hoopis parandavad tervist.

A healthy work-life balance

Alumiinium on evolutsiooni osa

Hapniku ja räni järel on alumiinium rohkuselt kolmas maakoores peituv element. Teisisõnu on inimesed arenenud ja elanud alumiiniumirikkas keskkonnas juba algusest peale. Lisaks tähendab see, et oleme selle elemendiga hästi kohanenud ja puutume alumiiniumiga mitmel moel kokku iga päev.

Vältige liigset kokkupuudet

Kui alumiinium imendub kehasse, kannab vereringe selle neerudesse, kus alumiinium kiiresti lagundatakse. Erandiks on neerupuudulikkusega patsiendid – sellisel juhul võib neerudesse kogunenud alumiinium avaldada toksilist mõju. Õnneks on see arstidele teada-tuntud fakt ja sellistele patsientidele manustatakse dialüüsiks alumiiniumivaba vett.

Nagu paljude teistegi tänapäeval kasutatavate elementide ja ühendite korral võib pikaajaline liigne kokkupuude kaasa tuua tervisemuresid. Loomkatsete käigus, kus uuriti suurte alumiiniumidoosidega kokkupuute mõju, avastati luustiku hälbeid ja närvisüsteemi probleeme.

Siinkohal on tähtis meeles pidada, et pole leitud mitte mingisuguseid teaduslikke tõendeid selle kohta, nagu avaldaks tavapärane kokkupuude alumiiniumiga tervele inimesele mingil viisil kahjulikku mõju. Otse vastupidi – alumiinium aitab tervishoiule märkimisväärselt kaasa, moodustades ohutu tõkkekihi, mis kaitseb toiduaineid bakterite ja saastumise eest. Muu hulgas suurendavad alumiiniumiühendid vaktsiinide ja ravimite mõju ning alumiiniumsulfaate kasutatakse vee puhastamiseks.

Lühidalt: tavapärane igapäevane kokkupuude alumiiniumiga on ohutu, kui teil ei esine neerupuudulikkust või kui väldite pikaajalist (eriti õhukaudset) liigkokkupuudet.

Alumiiniumi allikad

Tänapäeval leidub alumiiniumit pea kõikjal me ümber. Kasutame seda kõikjal alates majapidamistarvetest, nagu keraamika, paber, elektripirnid ja klaas ning lõpetades ravimite, värvide, lõhkeainete ja kütuselisanditega.

Toiduained

Alumiiniumit esineb looduslikult ka puu- ja juurviljades ning see moodustab meie kehadesse sattuvast alumiiniumist suurima osa. Euroopas satub inimkehasse iga päev 3–10 mg alumiiniumi, mis ei kujuta endast mitte mingisugust liigkokkupuute ohtu. Põhimõtteliselt ei avalda pottidest, kööginõudest, purkidest ja fooliumist tulenev päevane inimkehasse sattuv alumiiniumikogus (< 0,1 mg) inimesele mitte mingit mõju.

Vesi

Alumiinium on vee loomulik koostisosa ja lisaks kasutame veevarude tõhusaks puhastamiseks alumiiniumsulfaati. Keskmiselt moodustab vesi inimkehasse sattuvast päevasest alumiiniumikogusest vähem kui 1%.

Ravimid

Inimesed on alumiiniumiühendeid ravieesmärkidel kasutanud juba Antiik-Kreeka aegadest peale – kreeklased kasutasid seda kudede kokkutõmbamiseks (nt verejooksu peatamiseks). Tänapäeval kasutame alumiiniumiühendeid vaktsiinide tõhustamiseks ja alumiiniumhüdroksiidi kasutatakse muuhulgas maohaavandite raviks.

Kosmeetika

Kosmeetikas kasutatakse alumiiniumisooli nende higistamisvastaste omaduste tõttu sageli deodorantides. Alumiiniumi võib leida ka kosmeetikavärvidest ja paksendusainetest.